Eesti Kodu ajalugu

Klubi ajalugu

Eesti Kodu Klubi asutasid 1955. aastal eestlased, kes pärast nõukogude võimu sissetungi Eestisse 1944.aastal, olid sunnitud riigist põgenema ning pärast mitmeid katsumusterohkeid aastaid ümberasustatud isikute laagrites Saksamaal asusid elama West-Yorkshire'i, Suurbritannias.

Klubi hoone ostmisel ja asutamisel olid teiste seas võtmetähtsusega Paul Pügi ja Villem Kinnas. Klubi avaüritus toimus 9. juunil 1956. Klubi on aastakümnete jooksul juhatanud Anton Vaino, Endel Raatma, Albert Miilmaa, Vello Vahter, Lissa Vahter Oldcorn ja Reet Järvik.

1960., 1970. ja 1980. aastatel tegutses Eesti Kodus väga palju aktiivseid organisatsioone. Nende hulka kuulusid segakoor "Kungla" ja meeskoor "Koit". Tegutsesid eesti rahvatantsurühm "Kalev", amatöör-näitlejate selts, kunsti- ja käsitööselts, naistering, laupäeviti Eesti kool (Bradfordi Eesti Täienduskool), filateeliaselts, pensionäride selts.

Põhja-Inglismaal asuv Eesti Luterlik Kirik kasutas klubi ruume jumalateenistusteks ja seltskondlikeks üritusteks.

Kuna valdav osa tol ajal tegutsenud eestlastest on praeguseks siit ilmast lahkunud, siis enamikke neist organisatsioonidest enam ei eksisteeri. Klubi on aga koduks uuele Eesti koolile (Eesti Kool Põhja-Inglismaal), mis on tegutsenud alates 2013. aastast ja käib klubis koos kord kuus pühapäeviti.

Lõbusaid seiku klubi ajaloost

Klubi ajaloos on aastakümnete jooksul peetud sadu üritusi, juhtunud tuhandeid lõbusaid seiku ja klubi on võõrustanud palju värvikaid külalisi.

Üheks meeldejäävaimaks ürituseks klubi ajaloos on kahtlemata 1998. aastal Eesti taasiseseisvumispäeva puhul toimunud tollase Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri ja proua Helle Meri visiit. Selleks ajalooliseks ja oluliseks külastuseks valmistuti pikalt ja põhjalikult.

Kui president Meri saabus, palus ta klaasi konjakit ja küsis siis, kas tal on okei jooki käes hoides klubi rahvaga suhelda? President ja tema abikaasa olid mõlemad kirglikud suitsetajad. Külalistele jäi aga silma, et presidendipaar jagas omavahel ühte sigaretti. Hiljem selgitas proua Meri, et selle põhjuseks oli asjaolu, et nad mõlemad üritasid suitsetatavate sigarettide arvu vähendada!

Veel üks lõbus juhtum leidis aset klubi 50. juubeliürituse ajal. Toonane Eesti suursaadik Suurbritannias tundis end klubis nii koduselt, et pakkus daamidele oma abi köögis nõude pesemisel! Järgnes "köievedu" käterätikuga, kui suursaadik püüdis meeleheitlikult ise nõusid kuivatada. Õhtu lõpul nautis suursaadik tantsimist nii väga, et auto ja –juht pidid teda päris pikalt ootama.

Klubi arhiiv

Eesti Kodu on olnud Põhja-Inglismaa eestlaste kogukonna keskmeks juba üle 67 aasta. Pikk ajalugu on andnud klubile erakordse ja muljetavaldava arhiivi, millega on külalistel soovi korral võimalik tutvuda.

 

Klubi arhiiv

Klubil on alates 1955. aastast säilinud mahukas arhiiv, mis sisaldab mälestusi seltskondlikest üritustest, liikmeregistreid, komitee koosolekute märkmeid, jne.

Klubil on ka eestikeelsete teoste raamatukogu, millest osa loeti okupatsiooniajal keelatud tekstideks.

 

Kiriku ja kooli arhiiv

Klubile kuuluvad ka Bradfordi endise Eesti Kiriku ja Eesti Kooli arhivaalid, mis dokumenteerivad sünde, surmasid ja abielusid ning annavad ülevaate sellest, kuidas Eesti Kodu ja eesti kogukond laiemalt hoidsid oma pärandit kodumaalt eemal viibides.